Miks eestlane vihaga saunas käib?

23 Feb Miks eestlane vihaga saunas käib?

#hakkamesättima #EV100



Suure juubeli eelõhtul neid ridu kirja pannes, olnud just nautinud suusaradu Pirita metsade vahel, soovin teha sügava kummarduse kogu meie rahva ees! See loodustunnetus ja vägev kultuur, mida üks eestlane sügaval alateadvuses kannab, on midagi nii võimsat, et ainuüksi sellele mõeldes tekib harras tunne. Ma usun siiralt, et eestlane on päriselt väga tänulik, sügav ja maailmatuma tark olend. Olles 4 kuud halli ja pimedat aega trotsinud, jätab ta muretsemise(!) ning esimese lume ja miinuskaardidega läheb kogu perega metsa – suusatama. Ja suvel, kui on päike, on soe, siis eestlane ei virise, vaid jätab kõik oma plaanid, et nautida merd ja liivaranda, sest ta päriselt ka ei tea, millal uuesti rannailma nautida saab…

Ja nii on ka paljude teiste imelike tegevustega, mida üks tõeline eestlane teeb. Ta ei küsi miks, sest ta teab, et nii on õige – keha ja meel (alateadlikult) nõuavad ja nii on lisaks ka ajast aega tehtud. Nagu ka Valdur Mikita oma raamatus “Kukeseene kuulamise kunst” kirjutab, siis eestlane on metsarahvas, mets on meid alati toitnud ja kaitset pakkunud. Metsast otsime tervist, ilu ja meelerahu. Nii kaua kui käime metsas seenel, säilib meie rahvus oma võlus ja valus.

Kuid mis põhjusel see moodne tänapäeva eestlane ometi vihaga sauna läheb? Miks sina vihaga saunas käid (või miks sa ei käi)? Ega me tihti ei küsi neid küsimusi. Me teeme. Ja nii ongi õige, alati ei pea kõike peensusteni lahti mõtestama, piisab usust, et see on hea. Pärimuses on alati usutud, et saun on püha koht ja tempel. Vanad paganad – eestlased – ei käinud kirikus, vaid saunas. Saun ja leil on meie kultuuri lahtumatu osa (ja proovigu keegi vastupidist väita). Saun on lisaks metsale olnud koht, kust otsiti tervist, ilu ja väge. Nii ka (kase)viht, mis kannab endas tervistavat väge. Vihtlemine ja sauna kuumus lõdvestavad pinges lihased, elavadavad nahaalust vereringet ja ajavad ühe tõelise eestlase energiakehast välja kõik kurjad vaimud. Lisaks sellele eraldub kuumas saunas kaselehes sisalduv eeterlik õli, mis muudab saunaskäigu aroomiteraapiliseks kogemuseks. Kuid üks, mis kindel, viha-tunnet, tüli ja pahandamist saunalavale kaasa ei võetud, sest see oli ja on püha koht.

Nagu kõik traditsioonid, nii on ka saunatamine ajas muutunud. Moodsal eestlasel on võimalus muuta seda kogemust veel vägevamaks, koorides keha meresoola ja onupoja mesilaste mee seguga. Lisaks saab eestlane tuua tervist ja luua loomulikku ilu kohaliku muda- ja turba(näo)maskiga. Meie enda kosmeetiline kuld, mis on tuhandeid aastaid maapõues settinud ning näinud kordades rohkem kohalikku eluolu, kui juubilaarist Vabariik. Ja ärgu keegi tulgu ütlema, et meil pole hinnalisi maavarasid.

Ehk nüüdis-sauna-kultuuri lahutamatud osad: kaseviht, mudamask ja naaberkülas villitud kasitööõlu.

Hoiame omasid ja toetame kohalikku kultuuri! Palju õnne meile kõigile!

Piret Laasik
Sõsar looduskosmeetika kaasasutaja, joogaõpetaja ja pärimuskultuuri austaja