Kaunis ema

14 Sep Kaunis ema

Paar aastat tagasi, olles oma pisikese poisikluti ootuses, olin veendunud, et terendav lapsehoolduspuhkus saab olema etapp pühendatud mulle ja mu kallile lapsele. Ees ootab ju kuude viisi vaba aega, mis on töömuredest prii. Jah, minust oli saamas hoolitsetud ema, keda võis üsna pea kohata kaunis kleidis, lapsevanker käekõrval, lendleval sammul päikesepaistes jalutamas.

Loomulikult teab iga ema, et see illusioon on kiire purunema. Kui nunnu oli sündinud, jäi mulle koheselt mõistmatuks puhkus ja see, miks seda kasutatakse lapsehooldusega ühes sõnas. Pikalt ei olnudki mulle selle väikese faktivea üle võimalik filosofeerida, sest alanud oli tempokas ja vägagi uus eluetapp. Kiiresti tekkis empaatia kõikide nende minevikus kohatud retuusides ja krunnidega emade osas, keda mõned kuud tagasi oli raske mõista. Ja nii märkamatult kadusid ka minu elust ilusad sätitud juuksed ja värvitud huuled.

Mõnda aega oli muretu mugavalt ringi tuuseldada kuniks hetkeni, kui tabasin, et minus on pikemat aega peidus vinguuss, kes järjest rohkem pead tõstab. Paljuks läks seda kurtmist kiire ja väsitava elu üle. Jah, tunnistan, et minu armas silmaterake on üks kurtskeid täis tegelane ja kui mänguväljakul teised lapsed rahulikult liivakooke vorbivad ja emad instagramis teiste suvepilte kadestavad, siis jooksen mina vahetpidamata ringi nagu segaduses metsloom, püüdes hoida oma energiapommist last taaskord kuskilt alla veeremast, üles ronimast või söömast midagi sellist, mida isegi tänapäeva teadus pole veel defineerida suutnud. Uskuge mind – ta suudab leida maast asju, mida tavalise inimese silm pole elus näinud, ning selle tabamatul kiirusel endale suhu või ninna pista.
Kuid mõistsin, et mitte kiire elu, aktiivne laps ega ka need lugematud korrad päevas tulemusteta põrandpesu ja koristustöid ei ole selle hinges kripeldava rahutuse taga. Mind kurnas rahulolematus iseendaga. Kuskile oli kadunud enesekindlus ja hea tunne iseenda kui ilusa naise üle.

Sõda Vinguussile
Ratsionaalse inimesena otsustasin läheneda probleemile kompromissiga. Kindlasti ei ole mõeldav igapäevane peegli ees sättimine ja ilusalongide külastamine. Tuli leida viis, kuidas enda keha aidata nii, et ta ei vajakski sagedast peitmist ega parandamist puudrite ja värvidega. 
Ühel päeval kostitaski mu kallis sõbranna mind huvitava karbikesega, mis esmapilgul tundus kreemilaadse kosmeetikatootena. Tegemist oli aga hoopiski ehtsa mudaga! Ausaltöeldes pole ma kunagi olnud suurem asi ”möksitaja” ja puuderkreem tundus alati lihtsam valik vigade ”lihvimiseks”. Lisaks tundus mask näos ja kurgiviilud silmadel pigem selline kahtlane mood USA beibefilmidest. Kuid sõbrantis eesmärk oli õilis ja väärt proovimist.

Maskiga ja Maskita
Ühel kespäeval, mil poisinaaskel õndsat lõunaund nautis, otsustasin põrandalapi nurka visata ja lasin vannivee vulisema. Need kaks tundi kuulusid ainult mulle ja mu kinnise uksega vannitoale, mis praeguses elus on suur defitsiit. 
Kommentaar maski looduslikkuse kohta ei olnud liialdus. Purki avades tõmbus mu pea automaatselt paar nõksu tagasi, sest muda oli uhkusega oma nime vääriline. Olles aga viimasel aastal harjunud igasuguste maaväliste aroomide tundma õppimisega, ei heidutanud tugev looduslik mudalõhn mind hetkeksi. Maski tegemine oli üllatuslikult lihtne, sest seda ei pidanud näole mäkerdama, vaid sai pehmelt määrida nagu kreemi. Nahk ei hakanud ”kiskuma” ega tulitama ja maskil lasin pärast nahalt veega mugavalt maha voolata. Paarkümmend minutit hiljem oli protseduur tehtud ja enesetunne mõnus.

Mudapurk leidsi koha endale külmkapis, suutes juba samal õhtul ahvatleda last hoidma tulnud vanaema. Alguses arvas ta, et tegemist on põneva määrdega ja otsis juba silmadega leivakarpi.. Kiirelt seletasin talle loo ära ja lippasime kalli mehega meie kinoõhtule. 
Õhtul naastes oli ema lapse magama pannud ja pesi põrandaid, ise näost ernaroheline.
Nii me siis kordamööda maskitame ja sellest on saanud lihtne ilunipp, mille ettevõtmist eraldi planeerima ei peagi. Puudrimaski igapäevasest orjusest olen tänaseks vabaks saanud ja enda eest hoolitsemine loob kuidagi eriliselt hea tuju ning annab energiat. Vinguuss otsustas lahkuda ning rahu saabus tema asemele.

Eneli Tikerpuu